Saaremaal algas rahvakoolide rajamine hiljem kui mujal Eestis- nimelt 1655. a. ning
toimus põhiliselt Põhjasõja algusaastatel. Võib oletada, et ka Mustjalas on kool loodud
Rootsi aja lõpul. Mustjala omapäraks tuleb lugeda seda, et 18. sajandi 20. aastatest alates
on siin tegutsenud eestlastest koolmeistrid. On teada, et 1730-40 aastail oli koolmeistriks
Ugga Simmo, pärast teda üle 50 aasta Ugga David, tõenäoliselt Simmo poeg. Õpetati
ristiusu põhitõdesid ja lugemist. Esimene kihelkonna poolt ehitatud koolimaja valmis
1770. a.
1784. a. antud kooliplakatiga nõuti lisaks senistele kirikukoolidele talurahvakoolide e.
külakoolide asutamist (1 kool iga 5 adramaa kohta). Igas kihelkonnas pidi olema üks
kihelkonnakool. See moodustati senisest kirikukoolist. Tegelikult loodi selline koolivõrk
alles 30-40 aasta pärast. 1817. a. oli Mustjala kihelkonnas 10 külakooli. Koolid ja neis
ametis olnud koolmeistrid olid järgmised: Paatsa- Lauri Simo, Panga- Sebi Jürri, Järise-
Pärna Laas, 2 Võhma kooli- Suitsu Jüri ja Tähna Redik, Rahtla – Kadariko Hain, Ninase-
Kuldi Herm, Abula- Handi Tarvi Simmo, Selgase- Jürna Mats, Vanakubja- Vanakubja
Reedik. Kokku õppis neis külakoolides 19. saj. keskpaiku üle 300 lapse.
Möödunud sajandi 40.- 50. aastail algas üleminek kreeka katoliku usku. Sellega seoses
vähenes senine luteri usu külakoolide arv. Üsna pea aga loodi koolid ka kreeka- katoliku
usku ristitud lastele.
Pärast külakooli lõpetamist õppis tavaliselt kümmekond andekamat poissi edasi Mustjala
kihelkonnakoolis. Aastatel 1823- 44 oli seal õpetajaks Laas Pihler. Õpetati ilukirja,
ortograafiat, 4 aritmeetilist tehet koos lihtmurdudega, katekismust, piiblilugu ja
koorilaulu. Hiljem lisandusid saksa ja vene keel. 1844- 54 oli õpetajaks Friedrich Kiel,
1854- 71 Andres Allas. 1873. a. sai õpetajaks Mihkel Teäär, kes seadis sisse kuuepäevase
koolinädala. (Varem käidi koolis vaid kaks päeva nädalas). 1888. a. sai kihelkonnakool
uue, otseselt koolimajaks ehitatud hoone, mis 1897 ära põles. Selle järel asus kool paar
aastat Vanakubja külas Magnure talus ning 1899 asus samas külas ehitatud uude koolimajja.
Eesti Vabariigi ajal kujundati koolivõrk ümber. Paljud endised külakoolid olid seisma
jäänud, need, mis tegevust jätkasid, kujundati ümber algkoolideks. Mustjala luteriusu
kihelkonnakool liideti apostliku õigeusu kooliga ja kujundati Mustjala 6- kl. algkooliks.
Kool töötas kahes osas: V ja VI klass endises luteri usu kihelkonnakoolis Vanakubjal
( nn. Lembri kool), III ja IV klass endises apostliku õigeusu kihelkonnakooli majas Alevi
külas (nn. vene kiriku kool), I ja II klass tegutsesid Vanakubja algkoolina.
10. septembril 1935 otsustas vallanõukogu ehitada uue koolimaja. 14. november 1936 valiti
ehituskomisjon eesotsas Eduard Lemberiga. 1938.a. suvel sai maja katuse alla, sügisel
kolis majja vallavalitsus. 9. jaanuaril 1939. a. alustas uutes ruumides tööd Mustjala
algkool. Koolijuhatajana töötas Eduard Lember, õpetajatena Mihhail Vapper ja Salme
Kaasik.
1945.a. muudeti kool 7- klassiliseks, 1953 keskkooliks. 1960. aastast alates töötas kool
8-klassilisena.
1981.a. sügisest alustas kooli juures tööd 6- aastaste klass ning 1988.a. nimetati kool
9- klassiliseks kooliks.
Praegu õpib koolis 51 õpilast. Õpetajaid on 11.
Tegeldakse spordi, folkloori, rahvatantsu, etlemise ja pillimänguga. Koolil on oma
orkester. Kooli üheks tugevamaks küljeks on klassiväline tegevus, oma kodukoha folkloori
järjepidev uurimine. Koolil on oma Kodulootuba, kuhu on kogutud nii esemelisi kui
kirjalisi ajalooallikaid Mustjala valla ja kooli kohta.
MUSTJALA KOOLIS TÖÖTANUD DIREKTORID
EDUARD LEMBER
1939-1940
ARTHUR METS
1940-1942
ANATOLIA KALD
1942-1943
AUGUST KALJU
1943-1944
SOFIE VÄÄR
1944-1945
NADEÞDA SAARET
1945-1950
ESTER TOHVERT
1950-1953
HEINO TIIDUS
1953-1960
KALJO PERE
1960-1979
ELENE KALD
1979-1980
LEMBIT KIKKAS
1980-1983
ANDI HUMAL
1983-1992
TIIT LIND
1992-1997
MALVE KOLLI
1997-
ÕPETAJAD, KES TÖÖTAVAD KOOLIS
35 ja enam aastat:
VAIKE KIKKAS
HELJE RAAPER
30 ja enam aastat:
MALVE KOLLI
ANNA ADAMSON
25 ja enam aastat:
TIIU LÕHMUS
20 ja enam aastat:
MARIANNE RULL
ILME KOLTER
VELLO ADAMSON
ANNELI IBRUS
IMBI KOLK
LY HAANDI
ELLE VIIRA
HELI VARIK
PERSONAL
RUTH ARHIPOVA
TIIU VIIRA
EVE LÕHMUS
TIINA SIINVERT
VARJE HEINMETS
KERSTI ALLE
AVE VARIK
ESTER PULK
ILMAR LÕHMUS
TARMO KUBITS
TÄHTSAMAD ÜRITUSED
01. sept.
tarkusepäev
04. okt.
õpetajatepäev
08. nov.
isadepäev
25. nov.
kadrikarneval
20. dets.
jõulupidu
09. jaan.
kooliaastapäeva aktus
21. veebr.
vabariigi aastapäev
09. mai
emadepäev
31. mai
kevadpidu
